Nüüdseks on jõudnud kõrgmood koerte riietusse ning ka koertest on saanud modellid. Koerte riiete moeshowd on saanud sama tähtsateks ja huvipakkuvateks üritusteks nagu ka inimeste moeshowd. Tihti tehakse koerte moeshowsid ka heategevuse eesmärgil. Enamasti koerte riiete mood inimeste riiete moe trende ning väga kuulsad inimeste riiete disainerid on loonud ja loovad ka koerte riideid. Eriti populaarsed on koerte moeshowd just Ameerikas.Möödunud nädalavahetusel külastasin oma kahe Inglise springerspanjeliga Rumeenias toimuvat koerte näitust Dracula Golden Trophy. Sõit sinna oli küll pikk ja raske, kuid nii mina kui ka mu koerad pidasid reisile väga hästi vastu ning tagasi tulime kõik väga positiivsete emotsioonidega.
Kahel päeval toimus Rumeenia ühes väiksemas linnas Targu Mureses asuvas keskaja lossi hoovis 3 koerte näitust. Üks nendest oli niiöelda “öine” näitus, mis toimus prožektorite valguses. Omamoodi elamuse sai kõigilt nendelt näitustel, kuid kõige meeldejäävam oli kindlasti see öine näitus. Best in show ring oli väga kenasti kaunistatud, mis on kahtlemata väga ainulaadne, sest tavalistel näitustel sellist asja mina veel näinud ei ole. Näitus oli tegelikult väga hästi korraldatud, probleeme ei olnud ning kõik sujus plaanipäraselt, kui mõned lõunamaalastele tüüpilised kellaajalised hilinemised väljaarvata.
Igal maal on omad kombed ning eripärad näituste korraldamisel ja nii ka Rumeenias. Põhilisteks erinevuseks võrreldes Eesti koerte näitustega on näiteks see, et rühmas on meie nelja koha asemel kaks ja ringides ei jagata rosette. Veel üks omapärane asi näitusel oli see, et väga paljud olid enda koeri näitama palganud professionaalsed händlerid ja neid siblis näituseplatsil ringi väga palju, kusjuures enamus olid neist ülikondades soliidses eas meesterahvad. Lisaks selgus, et ka rosett Rumeenia tšempionile tuli alles sellest aastast kasutusele. Hea asi on see, et näitusel oli võimalik koera tšempioni tiitel kohe kinnitada. Kusjuures Rumeenia tšempioni tiitli kinnitamine maksis 25 eurot + rosett maksis veel lisaks 10 eurot. Kahju oli ka sellest, et kuigi rühmades anti välja 2 kohta, siis võitjad ei saanud peale Rumeenia rahvusliku poti mitte midagi. Esialgu jättis see väga halva mulje, kuid kui uurisin eelmiste aastate pilte, siis selgus, et eelmistel aastatel see nii ei olnud. Majandus langus andis ka seal kahjuks tunda ning tuleb ka nendesse mõistvalt suhtuda. Loodetavasti on järgmisel aastal olukord parem!
Väga meeldiv oli näitusel ka see, et väga palju oli erinevaid võimalusi söömiseks. Kusjuures hinnad oli väga mõistlikud ja toit oli väga hea! Samuti oli väga palju niisama näituse külastajaid ning inimesed oli väga sõbralikud ning abivalmid. Veel üllatas mind see, et enamus rumeenlasi rääkisid inglise keelt väga hästi, ka vanemad inimesed! Kogu näitus tundus Rumeenias olevat suur sündmus, sest pühapäeva hommikul enne viimasele näitusele minemist nägin hommikusöögi lauas hotellis telekast, et näitusest oli tehtud ka ülekanne uudistesse.
Soovitan kõigil kindlasti osaleda või lihtsalt seda näitust vaatama minna, sest see oli väga tore ja huvitav kogemus nii minu kui ka koerte jaoks. Reis oli küll raske ja väsitav, kuid kui koertele luua võimalikult kodune keskkond ja rutiiin, olles nende jaoks koguaeg olemas, siis on nad nõus sinuga koos kuhu iganes kaasa tulema. Oluline on, et koerad saaksid nii pikal autoreisil piisavalt vett juua ning süüa nagu koduski. Mina kasutasin koerte söötmiseks spetsiaalseid kaasaskantavaid riidest sööginõusid, mida oli väga mugav kasutada, sest nad võtavad vähe ruumi ja on kerged. Näitusel said nad olla oma puurides, kus oli nende jaoks tuttav lõhn, piisavalt ruumi ning turvaline keskkond, olles eemal ümbritsevast kisast ja kärast.
Kokkuvõttes tulime tagasi kogemuste võrra rikkamana ning super näituse tulemustega!
Nädalavahetusel külastasin Lõuna-Eestis toimuvat Klaperjahti, mis on suur offroad autode üritus ning osavõtjaid ja pealtvaatajaid oli seekord väga palju. Minu suureks üllatuseks olid paljud pealtvaatajad kaasa võtnud ka oma koerad. Tegelikult olin esialgu päris positiivselt üllatunud just korraldajate üle, et koeri lubati kaasa võtta nii rahvarohkele üritusele. Teine positiivne üllatus oli see, et tegelikult need koerad ju ei teinudki kellelegi halba, pigem said koerad positiivseid pilke kui negatiivseid.
Kahjuks pidin siiski pettuma inimeste teadmatuses koerte eest hoolitsemisel sellistel üritustel. Esiteks oli ilm väga palav ja päike paistis. Enamus nendest koertest olid kõigest 2-3 kuused kutsikad ning kõigil koertel ja ka inimestel oli väga palav. Lisaks ei näinud ma, et kellelgi oleks olnud koera jaoks kaasas vett. Seda õõvastavam oli pilt, et üks meesterahvas ostis küll koerale vett juua, aga selle asemel, et see vesi topsi, kaussi või kasvõi oma pihku valada, kallati see koerale otse suhu nagu inimesele. Peale seda protsetuuri koer ainult köhis. Kurb kui inimesed ei saa aru, et sellise ilmaga ja sellisel üritusel tuleb ka koera eest hoolitseda. Teine aga veelgi hullem vaatepilt oli see kui üks noormees kallas topsi õlut ja hakkas 2 kuusele kutsikale seda pakkuma ja ise samal ajal öeldes “Mis see natukene koerale ikka teeb!” Minul tekib küsimus, et kas me oma lastele siis ka anname õlut ja ütleme, et mis see natuke ikka teeb? Mind hämmastas inimeste teadmatus, et alkohol võib koertele juba väga väikses koguses tugevaid maksakahjustusi tekitada. Õnneks see noormees vähemalt võttis mind kuulda ega andnud oma kutsikale õlut juua, usun et ta oleks üsna õnnetu olnud kui kalli raha eest ostetud tõukoer oleks juba nii väikses eas maksakahjustusi saanud või midagi veelgi hullemat.
Kokkuvõttes tahan pöörata tähelepanu sellele, et koera võtmine nõuab vastutust. Koera eest peab hoolitsema nii kodus kui ka väljaspool kodu ja seda vastavalt koera vajadustele. Erinevatele üritustele koera kaasa võtmine eeldab ka seda, et koera eest hoolitsetakse vastavalt ilmale või ümbritsevalt keskkonnale kuhu minnakse ning koeraga tuleb ka seal üritusel tegeleda. Tuleb ka mõelda sellele, et mis koerale on parem kas olla seal üritusel kaasas, kus temaga ei ole aega tegeleda ega tema eest hoolitseta piisavalt või kodus, kus ta tunneb ennast turvaliselt? Ma ei taha öelda, et jätame kõik koerad koju ja ärme neid kuskile kaasavõta vaid vastupidi arvan, et tegelikult oleks erinevatel üritustel rohkem koerte osavõttu vaja, aga seda ainult siis kui nende eest hoolitsetakse ja vasutatakse vastavalt olukorrale. Suured tänud kõigile ürituste korraldajatele, kes lubavad üritustele koeri kaasa võtta, arvan et neid võiks isegi rohkem olla!











